13.02.2014

Kui tulin täna peale kooli koju läksin kohe Pepe juurde. Tegin talle pai ja ta pea oli nii pehme! See oli nagu sile vatt või midagi niukest. Seda on väga raske seletada. Kahjuks olin nii väsinud, et ma ei jõudnud temaga jalutama minna, aga homme ma kindlasti lähen!

22. Jaanuar

Koju jõudes sõin kähku kõhu täis ja läksin Pepega jalutama. Ta oli väga kärsitu. Ta ootas nii väga, et ta saaks oma aiast välja tegin sama tiiru mis eelmine kordki ja jälle ta tõmbas mind lepikust välja jõudes kurb oli see, et ma olin kõhu nii täis söönud, et mul hakkas pistma. Kui läksin Pepele vett võtma siis nägin, et vanaema valmistus loomi minema söötma ja küsisin, et kas saan ise Pepele süüa anda. Muidugi ta lubas . :) Tänases menüüs oli makaronid, leib, sai, mõned kartulikoored ja mingi kaste. Minuarust ülimalt rõve aga Pepele meeldis. Pluss maitse üle ei vaielda! :D Kahjuks ma ei jõudnud talle pedigreed anda kuna ma pidin tuba koristama ja kui tahtsin minna andma oli õues juba pime. (Ma väga kardan pimedust see on nii õudne! Kust mina tean kes sealt pimedusest välja võib tulla!)

21. jaanuar

Kell 13.00 läksin Pepega (https://www.facebook.com/koerpepe?ref=hl) tegelema ta oli väga õnnelik kui mind nägi, aga kui nägi trakse siis hakkas ulguma. (Malamuutidega on mugav jalutada traksidega kuna kui nad tõmbavad ei tee kaelale niipalju haiget ja ei ole riski, et traksid tulevad üle pea). Talle üldse ei meeldi trakside panek, aga jalutada tahab. Kui lõpuks sain need talle selga siis oli ta ülimalt õnnelik. Jalutasime natuke kui hakkasime lepikust vaikselt välja jõudma hakkas ta järsku jooksma ja tõmbas mind kaasa, pidin jooksma kuigi ega ma väga ei tahtnud. Pärast mängisime ka veel ja siis läksin tuppa.

Lõbus päev Pepe ja sõbrannaga.

Täna tegelesime nii palju koos Pepega, et ma ei tea kust alustadagi. Eks ikka algusest, hommikul kell11 làksin juba Pepe juurde ajasin temaga palju juttu Malamuudid on väga head kuulajad ja oakavad lohutada. Siis läksime emaga poodi kust ostsin talle närimis pulki mis ravivad hambaid. Pepe oli väga õnnelik kui nägi mind koju saabumas nendega. Pärastlõunal tuli julle sõbranna külla j otsustasime kolmekesti jalutama minna. Teepeal tegime peatuse ränd rahnu juures kus mängisime kõik koos. Pärast kojujõudes mängisime veel. Samal ajal oli ka mu ema linnas käinud ja oli toonud Pepele kraasi (kamm millega saab väg kergelt koera lahrise karva lahti).

Natuke Alaska malamuutitest

Alaska Malamuut on koer, kes annab palju karva. Kõige targem on neid kammida iga päev, siis on kõige parem vältida, et terve õue või korter poleks karvu täis. Nad on koerad, kes vajavad palju ruumi. Korterisse on raske Malamuuti võtta kuna nad uluvad tihti ja see võib naabreid häirida. Alaska Malamuut ei haugu, vaid ulub, vahel võib tunduda, et ta just nagu hauguks, aga pigem tuleb see läbi ulgumise. Malamuut on kelgukoer. Lastele ei ole soovitatav jalutusrihma anda kuna Malamuut võib tõmmata lapsel rihma käest või tõmbab lapse pikali. Alaska malamuudid on sõbralikud koerad, nad ei tee isegi võhivõõrale viga. Nii et valvekoer ta pole, aga isased võivad olla tigedad ja kurjad. Isased on emastest suuremad ja võimsamad. Paljud inimesed ajavad Malamuudid ja Huskid segamini, aga üks vahe neil siiski on - Malamuutidel on silmad pruunid, aga Huskidel on sinised.

Uued pildid meie kallist pepest!